Biskviitkuju "Poiss pinniga" (Spinario)

mazliet par mums pašiem - pieauguši, ar savām “līmētajām rokām”, bet satraucamies tieši par skabargām.
Patiks:
• tiem, kas novērtē stāstu, nevis perfektu virsmu
• kolekcionāriem ar ironiju
• kādam, kurš spēj sniegt "glābšanas darbus".
Stāvoklis: roka salīmēta, skabarga — joprojām aktuāla, vecums — cienījams.

">

Ta näeb välja noor - kuid tegelikult on ta peaaegu 100-aastane. Valmistatud Saksamaal, Tüüringenis (Katzhütte), ajavahemikus 1914 kuni 1945. Seega, formaalselt: poiss. Mitteametlikult: kogenud härrasmees. Tema elus on olnud sündmusi: käsi on kunagi kokku kleebitud, kuid ta ei näe selles probleemi. Nüüd on ainus, mis teda vaevab, pind jalas. Ja siin on iroonia: sajandivanune kuju, kes muretseb pisiasja pärast. Me kipume samuti just nii tegema. Seetõttu on see skulptuur mitte ainult klassika portselanis, vaid ka natuke meie endi kohta - täiskasvanud, oma "kokkukleebitud kätega", kuid muretseme just pindade pärast. Meeldib: • neile, kes hindavad lugu, mitte täiuslikku pinda • irooniaga kollektsionääridele • kellelegi, kes suudab pakkuda "päästetöid". Seisund: käsi kokku kleebitud, pind - endiselt aktuaalne, vanus - austusväärne.