Ainult sina

kļūdu. Un nevis mazu, ko var paslaucīt zem kājslauķa un izlikties neredzam, bet tādu, ar kuras sekām viņam jāsadzīvo katru turpmāko dzīves dienu. Vai toreiz viņš varēja rīkoties citādi? Kāda izvērstos dzīve, ja viņš būtu izvēlējies palikt? Jautājumi, uz kuriem meklēt atbildes bija par vēlu. Tomēr viens – galvenais – nedeva viņam mieru. Vai ir par vēlu atgriezties un vērst notikušo uz labu?

">

Elizabeth oli seitseteistkümne aastane, kui täitus tema soov - kaotada süütus mehega, kellele kuulub tema süda. Kui ainult see mees poleks tema venna parim sõber. Kui ainult neid ei lahutaks Hunteriga kümne aasta vahe. Kui ainult järgmisel päeval ta poleks üle kogu Ameerika kadunud, hüvasti jätmata. Nüüd on Lizal südames ainult mälestused ja pettumus unistusest, millel polnud määratud täituda. Kas on võimalik unustada? Kustutada? Mitte armastada? Hunter Davis tegi vea. Ja mitte väikese, mida saaks vaiba alla pühkida ja teeselda, et ei näe, vaid sellise, mille tagajärgedega tuleb tal leppida iga järgneva elupäeva jooksul. Kas ta oleks võinud tol ajal teisiti käituda? Milline oleks elu kujunenud, kui ta oleks otsustanud jääda? Küsimused, millele vastuseid otsida oli liiga hilja. Kuid üks - peamine - ei andnud talle rahu. Kas on liiga hilja tagasi tulla ja juhtunut heaks pöörata?